Ralli Rootsi kuumaval eluasemeturul jätkub

Nii valitsus kui ka keskpank muretsevad, et võimalik järsk korrektsioon ei kahjustaks majanduse olulist kasvumootorit - eratarbimist - ega finantssüsteemi stabiilsust. Valitsus lubab omalt poolt „mõjusat meetmete paketti“, et suurendada uute elamispindade ehitust.

Maikuus kerkisid elamute hinnad Rootsis aasta baasil 11%, teatas reedel Svensk Mäklarstatistik AB, mis koostab igakuist turuülevaadet. Korterite üüriõiguse hinnad kerkisid värske raporti järgi 13%. Keskmine ruutmeetri hind üüriõiguse soetamisel oli 33 676 Rootsi krooni ehk 3654 eurot. Kõige kuumemad hinnad on Stockholmi kesklinnas, kus ruutmeetri hind küündib 82371 Rootsi kroonile ehk 8938le eurole. Aastatagusega võrreldes on hinnatõus 17%.

Keskmine eramu hind oli maikuus 2,828 miljonit Rootsi krooni ehk 306 900 eurot. Eramute hinnad Stockholmis kerkisid maikuus aasta baasil 16% ning keskmine eramu hind pealinnas on üle viie miljoni Rootsi krooni ehk täpsemalt 5,128 miljonit krooni. Eurodes teeb see 556 462 eurot.

„Arengud on murettekitavad,“ möönis Rootsi rahandusminister Magdalena Andersson reedel agentuurile Bloomberg antud intervjuus.

Ministri sõnul käivad opositsiooniga läbirääkimised, et anda Finantsinspektsioonile (FI) suuremad volitused kinnisvaraturul toimuva kontrollimiseks. Just tugeva juriidilise aluse puudumine oli põhjus, miks läks vett vedama FI algne plaan karmistada selle aasta augustist kodulaenude tagasimakse reegleid. Kohus leidis, et FIl pole võimalik sellist asja nõuda.

Rekordilised võlad

Rootslaste võlakoormus noolib aga murettekitavaid rekordeid. Eraisikute võlakoormus on juba peaaegu 180% tasemel kasutada olevast tulust (sissetulek miinus maksud).

Valitsus püüab turgu rahustada ka pakkumise suurendamise kaudu.

„Meil on aktiivne poliitika, et suurendada uute elamispindade ehitust, eriti piirkondades, kus hinnad praegu tõusevad,“ ütles Andersson.

Konkreetsemad ettepanekud teeb valitsus oma nn sügiseelarves. Eesmärk on vähendada elamispindade defitsiiti, mis on üks tegur kiire hinnatõusu taga.

Rootsi finantsinspektsioon on kaalunud ka võimalust karmistada nõudeid, mis reguleerivad eluasemelaenude omaosaluse suurust. Praegu kehtib kord, kus laenusumma ei või ületada 85% vara väärtusest.

Hinnaralli taga on ka üliodav laenuraha. Rootsi keskpanga enim jälgitud baasintressi määr on miinuses, kuna keskpank võitleb deflatsiooniriskiga.

„Kui intressimäärad on pikalt väga madalal, on alati risk, et see raha ei lähe reaalmajanduse investeeringuteks, vaid tekitab mullistusi erinevates varaklassides,“ ütles Andersson. „See on risk eluasemeturule ja samuti väärtpaberiturule.“

Rootsi viimane inflatsiooninäit oli siiski juba oodatust parem – hinnatõus taastus. Nii muutis hulk analüütikuid oma prognoose, mis varem olid ennustanud, et keskpank tuleval kuul baasintressimäärad veelgi sügavamasse miinusesse laseb.

Trendimuutus?

Rootsi majandusleht Dagens Industri kirjutas aga nädalavahetusel, et tõusutrend Rootsi korteriturul – õigemini üüriõiguse turul – võib olla pöördumas. Väite aluseks oli kinnisvaraindeksite koostaja Valueguard üüriõiguse hinnaindeks, mis esimest korda pärast 11 kuud väldanud tõusu näitas mais riigis keskmiselt 0,5% suurust langust.

Samas võis turgu mõlemas suunas mõjutada FI plaan karmistada laenu tagasimakse reegleid. Kui algselt tuli teade, et augustist reeglid karmistuvad, vallandus turul suur ostubuum, et karmimatest reeglitest pääseda. Kui aga kohus reeglite jõustumise peatas, vähenes sellest tegurist kunstlikult suurendatud ostuhuvi. Siiski on mitmed tegurid, mis hinnatõusu kannustavad, jätkuvalt jõus – uusi elamispindu ehitatakse jätkuvalt liiga vähe ning laenuintressid jäävad madalaks ilmselt veel paariks aastaks.

Laenuintresside tulumaksuvabastuse kaotamiseni, mille viis läbi Taani ja mida plaanib Soome uus valitsus, pole Rootsis hoolimata kuumavast kinnisvaraturust veel jõutud.